Algab Wimbledoni tenniseturniir! Djokovic jahib järjekordset tiitlit, Kontaveit annab lahkumisetenduse
Front bg
Updated 29 juuni 14:11

Algab Wimbledoni tenniseturniir! Djokovic jahib järjekordset tiitlit, Kontaveit annab lahkumisetenduse

Tennisemaailma kõige ajaloolisem ja ikoonilisem turniir peetakse Wimbledonis. Tänavu jagatakse Inglismaal taas ka edetabelipunkte. Mullu seda ei tehtud, kuna inglased ei lubanud agressorriikide sportlasi lihtsalt üle piiri. Tänavu tuli välise surve tõttu seda siiski teha. Nii on 3. – 16. juulini Wimbledonis mängimas kogu maailma paremik.

Nagu viimasel ajal juba tavaks, siis tuleb meeste turniiri suurim soosik ikkagi Serbiast. 36-aastane Novak Djokovic on tänavu olnud suurepärases hoos ning Wimbledonis on ta taas suurim favoriit. Sel aastal juba Austraalia ja Prantsusmaa lahtised võitnud Djokovic kerkis viimatise triumfiga läbi aegade edukaimaks meestennisistiks. Nüüd on tema kontol 23 suure slämmi tiitlit. Teist positsiooni hoiab Rafael Nadal 22 triumfiga.

Djokovic on Wimbledonis võimas

Lisaks on Wimbledoni muruturniir kuulunud läbi aastate Djokovici lemmikute sekka. Kui Austraalia lahtised on ta võitnud rekordilised 10 korda, siis Wimbledonis on ta triumfeerinud 7 juhul. Kõigi aegade rekord kuulub 8-ga Roger Federerile ehk tänavuse esikoha korral kerkiks ta selles arvestuses legendaarse šveitslase kõrvale. Siinkohal tuleb mainida, et Djokovic on võitnud viimased neli Wimbledoni turniiri. Ta oli parim 2018., 2019., 2021. ja 2022. aastal. 2020. aasta jõuproov jäi koroonaviiruse tõttu ära.

Kogenud serblase peamiseks ohustajaks on taaskord 20-aastane hispaanlane Carlos Alcaraz. Viimati toimunud Queens Club turniiril võitis Alcaraz oma esimese tiitli murul. Seejuures mängis ta sel kattel alles kolmandat jõuproovi. Antud triumf tõstis ta ka maailma edetabelis taas esimeseks. Djokovic langes teiseks.

„Lähen Wimbledoni turniirile enesekindlalt vastu. Mängisin terve nädala murul kõrgel tasemel. Seega tunnen, et olen seekordsel Wimbledoni turniiril üks favoriitidest. Siiski on mul vaja murul saada rohkem kogemusi,” sõnas Alcaraz Queens Clubi turniiri võitmise järel. „Nägin statistikat, et Novak on võitnud Wimbledonis rohkem matše kui ülejäänud TOP 20 mängijat kamba peale kokku. Mida selle peale öelda? Novak on ka sel korral suurim favoriit. See on kõigile selge.”

Hiljutistel Prantsusmaa lahtistel kohtusid Djokovic ja Alcaraz omavahel poolfinaalis. Liivaväljakul peetud lahingus jäi Djokovic peale 6:3, 7:5, 6:1, 6:1.

Djokovici ja mullu US Openil oma esimese suure slämmi tiitli võitnud Alcarazi kõrval tehakse panuseid veel venelasele Daniil Medvedevile ja taanlasele Holger Runele. 27-aastane Medvedev on tänavu olnud heas hoos ning ta on ainus, kes suutnud võita kolm ATP-turniiri järjest.

Naiste seas kolm soosikut

Naiste konkurentsis tulevad soosikud ikka Kesk- ja Ida-Euroopast. Ühte suurt favoriiti tänavu seejuures ei olegi. Hiljuti kolmanda Prantsusmaa lahtiste ja kokku neljanda suure slämmi tiitli võitnud poolatar Iga Swiatek ei ole muruväljakutel seni väga muljetavaldav olnud. Wimbledonis on ta parimal juhul jõudnud neljandasse ringi.

Kui Prantsusmaa lahtistel oli Swiatek selgelt soosik number üks, siis nüüd hinnatakse mullu Wimbledonis võidutsenud Kasahstani esindaja Jelena Rõbakina ja tänavustel Austraalia lahtistel oma esimese suure slämmi trofee võitnud valgevenelanna Arõna Sabalenka lootusi veidike kõrgemalt. Sabalenka on sel aastal olnud WTA-tuuril suurepärases hoos ning ta on võitnud juba kolm turniiri ning jõudnud veel kahes finaali. Kõik see teeb temast isegi soosiku number üks. Tiitlikaitsja Rõbakina kohal on veidike küsimärke. Ta ei ole enda sõnul veel korralikult taastunud teda Prantsusmaa lahtiste ajal tabanud viirushaigusest. Suures plaanis hinnatakse kolme nimetatud naise võimalusi suhteliselt sarnasteks.

22-aastase Swiateki, 24-aastase Rõbakina ja 25-aastase Sabalenka kõrval on soosikuks number neli kogenud Petra Kvitova. 33-aastane tšehhitar võitis viimati Berliinis toimunud muruturniiri, mis oli tema suurimaks triumfiks viimase viie aasta jooksul. Maailma edetabelis on Kvitova kerkinud taas esikümnesse. Tema ainsad suure slämmi tiitlid pärinevad just Wimbledonist, kus ta oli parim 2011. ja 2014. aastal.

Kontaveidi viimane turniir

Seekordne Wimbledoni turniir läheb kindlasti ka Eesti tenniseajalukku. Nimelt jääb see Anett Kontaveidi profikarjääri viimaseks võistluseks. 27-aastane Kontaveit teatas hiljuti, et ta on sunnitud seljavigastuse tõttu profisportlase teekonna lõppenuks kuulutama. Eestlanna avaldas, et tema seljas on toimunud nimme lülivaheketta degeneratsioon, mis ei luba enam täiskoormusel treenida ja võistelda.

Wimbledonis on Kontaveidi parimaks saavutuseks kolmandasse ringi jõudmine. Nii kaugele murdis ta nii 2017., 2018. kui ka 2019. aastal. Mullu jõudis ta Inglismaal teise ringi. Tänavuse hooaja põhjal oleks teise ringi jõudmine juba korralik saavutus. Austraalias suutis ta esimese vastase alistada, kuid Prantsusmaal langes ta konkurentsist avaringis.

Eestlannadest ei ole kõige paremad ajad ka 38-aastasel Kaia Kanepil. Tänavu turniiridel järjepanu esimestes ringides kaotusi saanud Kanepi langes värskes WTA-edetabelis ka maailma esisajast välja. Selline langus tähendab, et lähiajal võib ka Kanepi profikarjäär läbi saada. Ta on varasemalt tõdenud, et ta soovib profina jätkata seni kuni pääseb suure slämmi turniiridel otse põhitabelisse. Kvalifikatsioonide mängimisest eestlanna enam huvitatud ei ole.

Kanepi on võrreldes Kontaveidiga näidanud Wimbledonis tunduvalt paremaid tulemusi. Nii 2010. kui ka 2013. aastal jõudis ta seal veerandfinaali. 2010. aastal oli ka pääs poolfinaali käega katsuda. Veerandfinaalis Petra Kvitova vastu teenis Kanepi koguni viis matšpalli, kuid jättis need kõik kasutamata. Lõpuks võitis Kvitova 4:6, 7:6 (10:8), 8:6.

Mullu langes Kanepi Wimbledonis konkurentsist avaringis. Sama on juhtunud ka mõlemal tänavuse hooaja senisel suure slämmi turniiril. Seega võiks Kanepi sarnaselt Kontaveidile tänavuse jõuproovi õnnestunuks lugeda juba olukorras, kus tal õnnestuks esimene vastane seljatada.

Wimbledon

Tänavune toimumisaeg: 3. – 16. juuli

Tänavune auhinnafond: 52 miljonit eurot

Esimene turniir läbi aegade: 1877. aastal

Tiitlikaitsja meeste seas: Novak Djokovic (Serbia)

Tiitlikaitsja naiste seas: Jelena Rõbakina (Kasahstan)

Kõige edukam meesmängija läbi aegade: Roger Federer (Šveits) 8 tiitlit

Kõige edukam naismängija läbi aegade: Martina Navratilova (Tšehhoslovakkia/USA) 9 tiitlit