Korvpalli võib nimetada Eesti rahvusspordiks. Jalgpallis on harrastajaid küll rohkem ning ajalooliselt on eestlased edukamad olnud üldse individuaalaladel. Murdmaasuusatamise ja kergejõustiku tippaegadel on nende alade staarid olnud eestlaste seas suured kangelased. Massid paneb siiski liikuma võistkonnasport ning läbi ajaloo on maarjamaalased olnud korvpallirahvas.
Eesti koondise parimateks tulemusteks on viiendad kohad 1937. ja 1939. aasta Euroopa meistrivõistlustelt ning kuues koht 1993. aasta finaalturniirilt. Kokku on eestlased oma koondisega EM-il mänginud kuuel korral.
2018. aastal tuli Eesti Korvpalliliit välja masterplaniga, kus muuhulgas hõigati välja väga kõlav eesmärk. Sihiks võeti viia koondis 2025. aasta EM-finaalturniiril veerandfinaali ehk neljandat korda Vana Maailma kaheksa parema sekka. Esialgu suhtus avalikkus toonase spordidirektori Alar Varraku poolt välja öeldud mõttesse pehmelt öeldes skeptiliselt. Tänasel päeval on uskujaid juba rohkem.
2025. aasta EM-valiksarjale lükati hoog sisse tänavu veebruaris. Eesti alistas esmalt võõrsil Põhja-Makedoonia 74:69 ning seejärel mängiti koduväljakul üle Leedu 65:59. Järgmised matšid peab Eesti novembris, kui kahel korral kohtutakse Poolaga. Eestlaste eelseisva kodumängu piletite esimene kogus müüdi läbi kõigest nelja päevaga ning seejärel paisati müüki juba lisapääsemd. Huvi praeguse koondise vastu on meeletu. Pole ka imestada, sest masterplan ju töötab ning koondise parimad pojad mängivad välismaal. Seetõttu saabki ässasid oma silmaga näha ainult rahvusesinduse särgis.
🇪🇪 Estonia make HISTORY as they pull off a first-ever victory against the Baltic rivals 🥶#EuroBasket x #MakeYourMark
— FIBA EuroBasket (@EuroBasket) February 26, 2024
2018. aastal selgitas Varrak, et Eestil oleks eesmärgi (EM-il kaheksa sekka pääsemiseks) püüdmiseks vaja kaheksat mängijat, kes kuuluvad igapäevaselt NBA, Euroliiga, EuroCupi ja FIBA Meistrite liiga tasemel klubide rotatsiooni. Lisaks sinna juurde veel mõni noorem ja ka vanem mängija. Toona nähti, et Eestil on peale kasvamas andekas põlvkond ning seega tehti panus nende välisklubidesse aitamisele. Sisuliselt on praeguseks eesmärgini jõutud ja see kajastub ka paranenud tulemustes.
Kes on need mehed, kelle abil loodetase murda Euroopa kaheksa parema korvpalliriigi sekka?
Maik-Kalev Kotsar (Saski Baskonia, Hispaania)
- 208 cm, 27-aastane
Kotsar on praegu selgelt Eesti parim tegevkorvpallur. Teist hooaega Euroliiga tiimis Saski Baskonia palliv keskmängija on selle aja jooksul kuulunud võistkonna põhitegijate sekka. Eelmisel hooajal teenis Kotsar kahel korral ka Euroliiga nädala mängija (MVP) tiitli. Eesti koondises on Kotsar põhimõtteliselt asendamatu mängija.
Maik Kotsar had a memorable #EuroLeague debut on Thursday night, leading @Baskonia to a 71-81 road win at @valenciabasket and, in the process, earning the MVP honor for Round 1https://t.co/fegqpBfNi8#EveryGameMatters pic.twitter.com/rPl4j9ftMG
— Hedge_out (@hedge_out) October 8, 2022
Kristian Kullamäe (Bilbao Basket, Hispaania)
- 194 cm, 24-aastane
Pärast hooaega Leedus Panevežyse Lietkabelises on Kullamäe Hispaanias tagasi. Bilbao mängijana on Kullamäe suutnud Euroopa kõige tugevamas liigas korralikult kanda kinnitada. Heas hoos tagamängija on Eesti koondises asendamatu lüli. Aastate jooksul on Kullamäe vedanud eestlased mitme olulise võiduni.
Siim-Sander Vene (Burgos San Pablo, Hispaania)
- 203 cm, 33-aastane
Vene on praeguses koondises ilmselgelt vanameistri rollis. Igapäevaselt mängib Vene praegu Hispaania esiliigas, kuid tasemelt võiks ta vabalt tegutseda ka aste kõrgemal. Rahvusesinduses on Vene kogemused hindamatu väärtusega. Kindlasti on ääremängija võimeline olema koondise jaoks oluline jõud 2025. aasta EM-ini.
Sander Raieste (Saski Baskonia, Hispaania)
- 203 cm, 24-aastane
Raieste on praegu Kotsari kõrval teiseks eestlaseks Euroliigas. Raieste mänguminutid on Baskonias jäänud reeglina kasinaks. Punktide viskamine ei ole olnud ääremängija põhiline ülesanne. Temalt oodatakse kaitses tugevat pingutust, lauavõitlust ning vajalikul hetkel tuleb vabalt kohalt sisse visata. Aastaid tagasi oleks Raieste tasemel mängumees pidanud koondises võtma liidrirolli. Tänasel päeval on olemas selged juhtmängijad ning Raieste saab täita rahvusesinduses sarnast rolli nagu klubis.
Janari Jõesaar (Wloclaweki Anwil, Poola)
- 198 cm, 30-aastane
Jõesaar on koondises Vene kõrval teine nö veteran. Hiljuti Leeduga peetud matš näitas, et tema peale saab jätkuvalt loota. Ränga põlvevigastuse järel on Jõesaar vana taseme taastanud. Hea põrkega tark mängumees kulub koondisele alati ära. Pigem nooremapoolse tiimi jaoks on Vene ja Jõesaare kogemused äärmiselt vajalikud.
Henri Drell (Windy City Bulls/Chicago Bulls, USA)
- 205 cm, 23-aastane
Drell on aastaid ajanud taga unistust NBA-st. Nüüd on ta seal kohal. Chicago Bullsiga kahesuunalist lepingut omavalt Drellil oodatakse NBA-s kahte asja. Esiteks on vaja kaitses maksimaalselt pingutada ning rünnakul tuleb vabaks jäädes kolmesed kotti panna. Windy City Bullsis on Drell igatahes juba vinge tegija ning ilmselt saab ääremängijast peagi Martin Müürsepa järel teine eestlane NBA-s. Eesti koondises võiks Drell olla Kotsari ja Kullamäe kõrval kolmandaks mänguliseks liidriks.
Roster Update: We have signed forward Henri Drell to a Two-Way contract.
More ➡️ https://t.co/5YkdnajiM7 pic.twitter.com/iU0yF5QnpK
— Chicago Bulls (@chicagobulls) December 16, 2023
Kerr Kriisa (West Virginia Mountaineers, USA)
- 190 cm, 23-aastane
Kriisa täpne võimekus meeste korvpallis on veel küsimärk, kuna 23-aastane tagamängija pallib jätkuvalt USA üliõpilasliigas. 2025. aasta EM-finaalturniir võiks Kriisa jaoks olla ideaalne hüppelaud rahvusvahelisse klubikorvpalli.
Kaspar Treier (Sassari, Itaalia)
- 203 cm, 24-aastane
Treier on Sassari ridadesse kuulunud juba alates 2020. aastast. Ääremängija on Itaalia kõrgliiga tasemel korralik mängumees. Sama käib ka Eesti koondise kohta. Tugeva kehaga Treierit ei saa korvist kaugemal vabaks jätta, kuna ta tabab hästi ka kaare tagant.
Artur Konontšuk (Oldenburg, Saksamaa)
- 202 cm, 23-aastane
Heal päeval on Konontšuk kõige täpsema käega Eesti koondislane. Ääremängija võib püsti panna korraliku viskepeo. Eriti ilmekalt tõestas ta seda eelmisel hooajal Kalev/Cramo ridades. Välisklubides ei ole Konontšukil seni väga palju õnne olnud, kuid tema tasemega mängumees leiab lõpuks kindlasti endale sobiva koha.
Märt Rosenthal (Tartu Ülikool Maks ja Moorits, Eesti)
- 196 cm, 24-aastane
Aastaid oodati, et Rosenthal teeks sammu edasi. Tänavu ongi ta seda suutnud. Praegu võib Rosenthali pidada kõige paremaks eestlasest mängijaks Eesti-Läti liigas. Samamoodi jätkates on ta järgmisel hooajal juba välisklubis. See tähendab, et ka Eesti koondises suureneb tagamängijate seas konkurents. Rahvusesinduse jaoks on see ainult hea.
#EuroBasket2025Q. 🇪🇪Estonia 65:59 🇱🇹Lithuania. 📊Mart Rosenthal – 20min/8pts/6reb/1ast! #MartRosenthal #MakeYourMark #FutureSportsGroup #FutureMBB pic.twitter.com/7pzACcZIPt
— Future Sports Group (@future__sg) February 26, 2024
Matthias Tass (Oostende, Belgia)
- 208 cm, 24-aastane
Korvi all Kotsari esimeseks vahetusmeheks olev Tass on selles rollis stabiilne mees. USA ülikoolist Euroopasse naasmise järel on Tass siin jala korralikult maha saanud ja koondises on ta praeguseks endale välja võidelnud selge rolli.
Henri Veesaar (Arizona Wildcats, USA)
- 213 cm, 19-aastane
Veesaart loeti ühel hetkel Eesti korvpalli kõige suuremaks andeks. Madridi Reali noortesüsteemis oli Veesaar silmapaistev mängumees. USA ülikoolis ei ole ta end aga kõige paremini leidnud. Samas lihasmassi kasvatamine ongi keeruline protsess ja mänguliselt võib see kaasa tuua tagasilööke. Arizona on USA-s tõeline tippülikool ja seal teatakse, kuidas mängijaid arendada. Sel hooajal Veesaar väljakule ei tule, kuid järgmisel oodatakse temalt juba korralikku panust. See looks eelduse, et keskmängija võiks 2025. aasta EM-il olla Eesti koondise jaoks väga oluline mängumees.
