Jalgpalliajaloo kõige kurikuulsamad mängijad: nelja Miss Maailma voodist narkopidudeni maffiaga
Front bg
Updated 19 juuli 13:22

Jalgpalliajaloo kõige kurikuulsamad mängijad: nelja Miss Maailma voodist narkopidudeni maffiaga

Jalgpall on maailma kõige populaarsem spordiala. See tähendab, et paratamatult jõuab ala juurde väga erineva taustaga persoone. Vutiässade seas on ontlikke pereinimesi, kuid samas ka tõelisi peoloomi ja lihtsalt ettearvamatu käitumisega mehi. On ka neid, kelle eluküünla kustumise juures on mänginud suurt rolli nii narko- kui ka alkoholisõltuvus.

Tonybet võtab luubi alla jalgpalliajaloo viis kõige kurikuulsamat ja skandaalsemat mängijat, kelle eraelu ning patud ja pahed jõudsid meedia kaudu kogu maailma silme alla.

Diego Maradona (Argentina)

Paljude silmis läbi aegade kõige parem jalgpallur Diego Maradona oli kõiksugu skandaalidest läbi imbunud. 1984. aasta 5. juulil teatas Itaalia meedia, et Euroopa kõige vaesema linna (Napoli) klubi ostis maailma kõige kallima jalgpalluri. Napoli maksis Maradona eest FC Barcelonale 10 miljonit eurot. Toona oli tegemist maailmarekordilise tehinguga.

Väidetavalt aitas vajaliku üleminekusumma kokku saada kohalik maffia Camorra. Maffia jäigi argentinlast saatma. Juba Barcelona ööklubides kokaiiniga tutvust teinud Maradona oli Napolis justkui nõiaringis. Linna elu juhtinud Giulianode perekond hankis Maradonale regulaarselt kokaiini. Vastutasuks käis vutituus viimaste ärisid avamas ja osales nende firmaüritustel.

Maradona on ise meenutanud, et pärast pühapäevast liigamängu asus ta alati pidutsema ja tegi seda kolmapäeva õhtuni. Koju saabudes lukustas ta end vannituppa ja neljapäeval tuli hakata kõiksugu jama kehast välja higistama, et pühapäevaks taas mänguvalmis olla. „Napolis on narkootikumid igal pool,” tõdes Maradona ise.

Dopinguproovide andmiseks kasutati kellegi teise uriini ja kunstpeenist, mis hiljem annetati Buenos Aireses asuvale muuseumile. Narkootikumidele kõrval varustas maffia Maradonat regulaarselt ka prostituutidega. Lisaks oli tal armuke nimega Cristiana Sinagra, kes sünnitas vutituusale 1986. aastal poja. Maradona tunnistas lapse omaks alles 2007. aastal.

Maffia keeras Maradonale selja 1990. aasta MM-i järel. Maailmameistrivõistluste poolfinaal Argentina ja Itaalia vahel peeti just Napolis. Maradona kutsus matši eel kohalikke fänne üles toetama argentinlasi. Lõpuks Argentina võitiski. Penaltiseeria otsustava palli lõi võrku Maradona. Maffia kaitse kadumise järel võeti vutituus 1991. aastal dopinguküttide poolt vahele ja sellega sai tema suur karjäär ka läbi.

Narkootikumid jäid Maradonat saatma kogu eluks. 2020. aasta 2. novembri lahkus ta meie seast 60-aastasena. Tema vutioskuseid meenutas hea sõnaga aga kogu jalgpallimaailm. Napoli nimetas kuu aega hiljem oma koduareeni Stadio San Paolo ümber Stadio Diego Armando Maradonaks.

George Best (Põhja-Iirimaa)

Tänapäeval on tavapärane, et vutistaaride eraelu tuuakse kaamerate ette. 1960-ndatel see veel nii ei olnud. Teerajajaks osutus Manchester Unitedis mänginud Põhja-Iirimaalt pärit vutituus George Best. Komeedina jalgpallitaevasse tõusnud Best sai tänu nägusale näolapile endale hüüdnimeks „Viies biitel”. Loomulikult tõmbas edu, hea välimus ning alkoholilembus Besti ümber igasugust kontingenti.

1968. aastal aitas Best ManUnitedi Meistrite liiga võitjaks. Lisaks võitis ta maailma parimale mängijale mõeldud Ballon d’Or’i auhinna. Ta oli siis kõigest 22-aastane. Bestist sai 1960-ndate ikoon ja ta oli sama kuulus nagu The Beatles’i liikmed. Kõik see viis tema puhul alkoholi kuritarvitamiseni. Peagi hakkas see kõik ka meediasse jõudma.

Best’i abikaasa Angie meenutas, et ta tegi kõike, et meest alkoholist eemal hoida. Ta peitis mehe raha ja autovõtmeid ning pani kohvi sisse uinuteid. Kord olevat ta proovinud baari teel olnud meest aialatiga uimaseks lüüa. Mõnigi kord olevat vutituus liigamängu asemel läinud hoopis randa jooma. 1982. aastaks oli Best pankrotis.

2005. aastal jõudis ajalehe News of the Worldi vahendusel avalikkuse ette traagiline foto. Surmasuus olev Best lamas haiglavoodis ning selle juures oli hoiatus alkoholi liigtarbimise kohta: „Ära sure nagu mina!” Viis päeva hiljem oligi Best surnud.

Ajalukku on läinud Besti mitmed värvikad tsitaadid:

  • „1969. aastal loobusin ma nii naistest kui ka alkoholist. Need olid minu elu kõige halvemad 20 minutit.”
  • „Olen alkoholist loobunud, kuid seda ainult magamise ajaks.”
  • „Kui mulle antakse valida, kas lüüa Liverpooli vastu 30 meetri pealt värav, olles seejuures eelnevalt üle mänginud viis nende pallurit, või magada Miss Maailmaga, siis see oleks raske valik. Õnneks olen ma teinud mõlemat.”
  • „Inimesed ütlevad alati, et ma ei tohiks oma eluküünalt mõlemast otsast korraga põletada. Võib-olla neil ei ole aga piisavalt suurt küünalt.”
  • „Räägitakse, et ma magasin seitsme Miss Maailmaga. Ma ei teinud seda. Neid oli kõigest neli. Ülejäänud kolmele andsin ma ise korvi.”

Paul Gascoigne (Inglismaa)

Briti saartelt on tulnud teisigi vutiässadest elumehi. Üheks skandaalsemaks on osutunud 1990-ndate kultuskangelane Paul Gascoigne. Inglaste südametesse läksid Gascoigne’i pisarad 1990. aasta MM-i poolfinaalis Lääne-Saksamaaga. Gascoigne’ile näidatud kollane kaart tähendas, et finaali jõudmise korral oleks ta pidanud seda kõrvalt vaatama. Mehe silmis olid pisarad, kuid ta võitles edasi. Lõpuks kaotasid inglased penaltiseerias.

Kuigi Gascoigne oli rahvuskangelane ja miljonär, siis igapäevaelu oli tema jaoks keeruline. Muresid kippus ta uputama alkoholi. Itaalia tippklubis Rooma Lazios mängides olevat mees oma joogipudelisse pannud punast veini, et kupli all oleks pidev sumin.

Mängijakarjääri ajal käis Gacoigne USA-s võõrutusravil ning naasis seejärel vutiväljakutele. Probleemid aga ei kadunud. Treenerina töötates olevat ta olnud igapäevaselt purjus. Vähemalt nii väitis tema ülemus Imraan Ladak.

Gascoigne on andnud välja kolm raamatut, kus ta räägib võitlustest oma deemonitega. Endise vutimehe sõnul on ta sõltuvuses olnud nii alkoholist kui ka kokaiinist. Lisaks on ta ahelsuitsetaja ning kasiinosõltlane. 2008. aastal üritas ta üledoosi võttes enesetappu.

Mitmed võõrutusravid ei ole Gascoigne’il suutnud aidata deemonitest vabaneda ning 57-aastane mees näeb välja nagu inimvare.

Mario Balotelli (Itaalia)

Kurikuulus ja skandaalne olemine ei tähenda alati ainult meelemürkide tarbimist. Tegevjalgpalluritest on ilmselt kõige vastuolulisemaks persooniks Mario Balotelli. 33-aastane Balotelli võiks praegu olla oma karjääri tipus, kuid tema parimad ajad jäävad eelmise kümnendi algusesse.

Milano Interis, Manchester City’s ja AC Milanis mängides oli Balotelli tõeline tipp, kuid alates 2014. aastast käis tema karjäär alla. Pidutsemine ei olnud Balotelli jaoks võõras, kuid meediasse jõudis ta ka teistsuguste skandaalidega. Nii tegi ta oma Manchesteri kodu vannitoas ilutulestikku. ManCity treeningkeskuses loopis ta noormängijaid nooleviske nooltega. Interi ridades mängides kandis ta aga linnarivaali AC Milani särki.

Ka Balotelli eraelu on olnud värvikas. Kooselud erinevate modellidega jõudsid pidevalt meediasse. Itaalias põhjustas paraja skandaali tema suhe modelli Rafaella Fico’ga. Vutimees jättis Fico pärast raseduse ilmsiks tulekut maha ja eitas isadust. Lõpuks pidi ta DNA testi tegemise järel lapse siiski omaks tunnistama. Hiljem on Balotelli veel korra isaks saanud, kuid lapse ema on avalikkusele teadmata.

Praegu Türgi klubis Adana Demirsporis palliv mees on enda sõnul nüüdseks alkoholist loobunud ja elab väidetavalt rahulikumat elu.

Eric Cantona (Prantsusmaa)

Manchester Unitedi fännide seas on prantslane Eric Cantona tõeline legend. Samas Prantsusmaal ta nii heas kirjas ei ole. On veel mitmeid klubisid, kus suhtumine Cantonasse on vastuoluline. Mustlasjuurtega Cantonal oli läbi karjääri probleeme distsipliiniga. Auxerre’is mängides lõi ta tiimikaaslast rusikaga näkku. Prantsusmaa koondise ridades pallides nimetas ta võistkonna juhtmängijat Didier Deschampsi mõttetuks meheks, kelle ainus funktsioon on kaaslastele joogivee toomine.

Cantona karjääri üks kurikuulsamaid momente leidis aset 1995. aastal, kui ta lõi Crystal Palace’i fänni jalaga rindu. Esmalt oli Cantona teeninud punase kaardi, kuna ta lõi vastasmängijat Richard Shaw’d. Seejärel jooksiski pealtvaataja Matthew Simmons tribüünidel 11 rida madalamale, et Cantonale solvanguid karjuda. Prantslase närv ei pidanud vastu ja ta kostitas fänni jalahoobiga ning seejärel veel mitme rusikalöögiga.

Kõigel sellel olid karmid tagajärjed. Cantona pidi vutiväljakutelt eemal olema kaheksa kuud ja tal tuli teha 120 tundi ühiskondlikult kasulikku tööd. Seejuures nõuti talle esialgu eluaegset võistluskeeldu või vähemalt Inglismaal mängimise keeldu.

Lisaks kaotas Cantona ka koha Prantsusmaa koondises. 1996. aasta EM-ilt jäeti ta kõrvale. Cantona pettumus oli nii suur, et ta tõmbas 1997. aastal kõigest 31-aastasena karjäärile joone alla. See tähendas, et ründetuus jäi eemale ka 1998. aasta kodusest MM-ist, mille Prantsusmaa võitis. Cantona kannab koondise toonaste juhtide suhtes siiani vimma ning hiljem toetas ta avalikult hoopis Inglismaa rahvusesindust.