Eesti tippsport ei ole viimasel ajal elanud kõige paremaid aegu. Rahvusvahelistelt tiitlivõistlustelt on medaleid võidetud vähe ja väga suuri õnnestumisi tuleb ette harva. Käimasolev aasta on olnud aga selge erand. Juba kuue kuuga on saavutatud rohkem kui mitme eelmise aastaga kokku.
Sel sajandil on Eesti tippspordile seni kõige edukamaks olnud 2006. Toona võideti kolm olümpiakulda, (2 x Kristina Šmigun-Vähi, Andrus Veerpalu), kaks MM-tiitlit (Heiki Nabi, Andrei Inešin), MM-hõbe (Irina Embrich), kaks MM-pronksi (paarisaeruline neljapaat, Sven Järve), EM-hõbe (Gerd Kanter) ning kaks EM-pronksi (Künter Rothberg, Aleksander Tammert). Siinkohal on jutt täiskasvanute tiitlivõistlustest, mida peetakse olümpiaprogrammi kuuluvatel aladel. 2023. aastal vajusime selles arvestuses sisuliselt täiesti põhja. Võideti ainult üks medal. Selleks oli epeevehkleja Nelli Differti EM-pronks. Tänavu on Eesti sport aga justkui uuesti sündinud. Tonybet toob lugejateni eestlaste käimasoleva aasta kümme suurimat saavutust.
Marten Liiv EM-hõbe
Mullune medalisaak löödi üle juba 7. jaanuaril. Hollandis Heerenveenis toimunud kiiruisutamise Euroopa meistrivõistlustel sai Marten Liiv 500 m distantsil kaela hõbemedali. Kulla võitis kindlalt hollandlane Jenning de Boo. Liivi medal oli seejuures täielik üllatus, kuna kaks päeva varem oli ta oma põhialal ehk 1000 m distantsil jäänud esimesena poodiumilt välja. Kolmikvõidu teenisid seal hollandlased.
Aleksandr Selevko EM-hõbe
Liivi medal kõrvalalal oli suurüllatuseks, kuid mõned päevad hiljem tuli täielik pauk luuavarrest. Kaunases toimunud iluuisutamise EM-il hoidis Aleksandr Selevko 10. jaanuari õhtuks lühikava järel kolmandat positsiooni. Medal oli justkui õhus, kuid lootus tundus siiski õhkõrn. 12. jaanuari õhtul pani Selevko vabakavas veel vunki juurde ning kerkis hõbemedalile.
Ükski eestlane ei olnud varasemalt iluuisutamise täiskasvanute tiitlivõistlustel medalit võitnud. Parimaks tulemuseks oli Niina Petrõkina kuues koht mulluselt EM-ilt. Selevko medalit ei osanud keegi oodata, kuna tiitlivõistlustelt oli tal siiani parimal juhul ette näidata 16. koht 2020. aasta EM-ilt.
Aleksandr Selevko wins historic silver medal for Estonia in figure skating
First ever medal to 🇪🇪 in adult figure skating championships
His parents moved to 🇪🇪 from 🇺🇦 in early 2000s 🥰👍 https://t.co/nBKxhM3ZlD
— Jaanus K 🌻🇪🇪🇪🇺🇺🇦🇬🇪 (@jaanus) January 13, 2024
Ilves tõi rahva Otepääle ja kohad poodiumil
Eestlased jumaldavad talisporti. Aastaid oli Otepää murdmaasuusatamise MK-etapp inimeste seas palavalt armastatud ning kohale sõideti massidena. Lõppenud talvel õnnestus lõpuks korralik publik kohale meelitada ka Otepää kahevõistluse MK-etapile. Tuhanded inimesed said seejuures oma silmaga näha, kuidas Kristjan Ilves kerkis poodiumi teisele astmele nii 9. kui ka 10. veebruaril. Mõlemal päeval suutis eestlast napilt edestada ainult ala suveräänne valitseja Jarl Magnus Riiber. Ilves on MK-sarjas olnud teine kuuel korral. Nüüd jääb üle oodata esimest võitu ja tiitlivõistluste medalit.
Laskesuusanaiskond MM-il neljas
Eestlased on juba aastaid olnud laskesuusatamise usku. ERR-i ülekanded on teinud sellest Eesti kõige populaarsema teleala. Mõned sähvatused on aastate jooksul sisse lipsanud ka eestlastel, kuid 2024. aasta 17. veebruar kirjutatakse suurte tähtedega siinsesse spordilukku. Teatenelik koosseisus Regina Ermits, Tuuli Tomingas, Susan Külm ja Johanna Talihärm saavutas Nove Mesto MM-il 4 x 6 km distantsil neljanda koha. Pronksi võitnud Saksamaale jäädi alla 25,9 sekundiga. Seejuures juhtis Eesti naiskond võistlust kolmanda, neljanda ja viienda lasketiiru järel. Medalikonkurentsis püsiti viimase tiiruni. Rahvusvaheline Laskesuusaliit IBU valis eestlannade vägiteo talve suurimaks üllatuseks.
Eesti on talispordi võistkonnavõistlustel midagi sarnast suutnud ainult ühe korra. 1994. aasta Lillehammeri olümpial teenisid kahevõistlejad Allar Levandi, Ago Markvardt ja Magnar Freimuth samuti neljanda koha. Toona jäid eestlased medalist siiski kaugele. Nüüd olid Eesti naised sisuliselt lõpuni suures mängus.
AJALOOLINE 4. KOHT! 🥳🇪🇪 Eesti naiskond koosseisus Regina Ermits, Tuuli Tomingas, Susan Külm ja Johanna Talihärm saavutas maailmameistrivõistlustel teatesõidus väga kõrge 4. koha, hoides pikalt ka liidripositsiooni.
Võimsad naised, treenerid ja hooldetiim! 💙
📷: Nordic Focus pic.twitter.com/xYHYlpClkg
— Estonian Biathlon Team (@estbiathlonteam) February 17, 2024
Eesti korvpallikoondis alistas Leedu
Pallimängudest on siinmail rahvast kõige enam kõnetanud ikka korvpall. Jätkuvalt meenutatakse Kalevi 1991. aasta NSVL-i meistritiitlit ning koondise 1993. aasta EM-i kuuendat kohta. Korvpalliliidus on 2025. aasta EM-finaalturniiriks seatud eesmärgiks jõuda veerandfinaali ehk kaheksa parema sekka. Teekond sinna on alanud igatahes suurepäraselt. Võiks isegi öelda, et üle ootuste hästi.
27. veebruari õhtul sai Eesti korvpallikoondis läbi aegade ühe kaalukama võidu, kuid EM-valiksarjas alistati kolmekordne olümpiapronks Leedu 65:59. Eesti on valiksarja alustanud kahe võiduga kahest mängust. Pidada on veel neli matši. Ilmselt piisab EM-pääsme kindlustamiseks ühest, äärmisel juhul kahest võidust.
Another surprise!
Estonia beat their Baltic neighbours Lithuania 65:59 🇪🇪 pic.twitter.com/1lpOWm8z6A
— Basketball Sphere (@BSphere_) February 26, 2024
Ermi sise-MM-i pronks
Maailm ootab kergejõustiku tiitlivõistlustel kõige kiirema inimese selgumist. Eestlased tahavad aga näha, kes kerkib mitmevõistluse kuningaks. Tänavu on siinmail saadud endale uus sangar. 26-aastast Johannes Ermi on alati peetud andekaks sportlaseks, kuid seni olid vigastused teda ikka ja jälle tagasi hoidnud. Veel mullu oli ta Eesti kolmandaks numbriks. Sel aastal on asjad kulgenud tema jaoks aga tunduvalt rõõmsamates toonides. Hooajale andis ta vägeva stardi 2.-3. märtsini Glasgow’s, kus ta teenis sise-MM-il seitsmevõistluses pronksmedali.
Kulla sai kaela šveitslane Simon Ehammer 6418 punktiga, hõbeda norralane Sander Skotheim 6407 punktiga ja pronksi Erm 6340-ga. Eestlastest on varasemalt enamat suutnud ainult Erki Nool (6374 punkti) ja Mikk Pahapill (6362 punkti).
8⃣.7⃣6⃣4⃣ points for a GOLD MEDAL! 🥇
Johannes Erm is European Champion of decathlon! 🙌🇪🇪🙌#Roma2024 | @EuroAthletics pic.twitter.com/pzd4rDBskf
— Roma2024 European Athletics Championships (@earoma2024) June 11, 2024
Curlinguduo MM-hõbe
Tänavuse spordiaasta paljud suured saavutused on tulnud ootamatult. Samas on olnud ka oodatud medaleid. Curlinguduo Marie Kaldvee ja Harri Lill on olnud aastaid maailma tipus, kuid tiitlivõistlustel ei olnud veel täistabamust tulnud. Mullu kerkiti esmakordselt maailma edetabeli liidriteks. Varasematelt maailmameistrivõistlustelt oli neil ette näidata kaks viiendat ja üks kuues koht.
20 – 27 aprillini Östersundis toimunud segapaaris curlingu MM-il klappisid Kaldveel ja Lillel mitmes olulises matšis kõik pisidetailid ja nii purjetati finaali välja. Heitluses esikohale jäädi alla kodupubliku ees mänginud Rootsile. Nii võideti Eesti curlingule läbi aegade esimene medal tiitlivõistlustelt. 2026. aasta Milano-Cortina talimänge silmas pidades kerkisid Kaldvee ja Lill aga Eesti suurimate medalisoosikute sekka.
Ermi EM-kuld
Ermi suurepärane aasta sai jätku 10. – 11. juunini Roomas Euroopa meistrivõistlustel. Erm võitis vinge soorituse järel 8764 punktiga kümnevõistluses kuldmedali. Eesti kõigi aegade edetabelis kerkis ta teiseks. Rohkem on suutnud ainult Erki Nool 8815 punktiga. Põnevas medaliheitluses edestas Erm Skotheimi (8635 punkti) ja Makenson Glettyt (8606 punkti).
Praeguse seisuga tundub, et kolmandat aastat järjest võib Eesti aasta meessportlaseks kerkida kümnevõistleja. 2022. aastal viis tiitli koju EM-pronks Janek Õiglane. 2023. aastal valiti parimaks MM-ilt neljanda kohaga saabunud Karel Tilga. Tänavu on selles suunas liikumas Erm, kellel on ette näidata juba kaks medalit. Pariisi olümpia ootab alles ees.
Embrichi EM-kuld
Nüüdseks 44-aastast vehklejat Irina Embrichi on mitmel korral maha kantud, kuid visa võitlejana on ta oma teekonda jätkanud. Võistkondlikult on Embrich nii olümpiavõitja, maailmameister kui ka Euroopa meister. Individuaalselt oli ta seni tiitlivõistlustelt võitnud ühe hõbeda ja kaks pronksi, millest viimane pärines 2007. aastast.
Tänavu 18. mail Baselis saabus aga Embrichi individuaalse sportlastee senine tipptund. 44-aastaselt krooniti ta Euroopa meistriks. Kahjuks oli Embrichi jaoks Pariisi olümpiarong juba eelnevalt ära sõitnud ehk olümpiamängudel me teda tänavu ei näe. Siiski suutis ta 17 aasta pikkuse pausi järel võita individuaalse tiitlivõistluste medali. Seda oskasid aasta alguses ilmselt vähesed oodata.
Jefimova EM-kuld
Suve algus oli eestlastele ülimalt edukas. Kaheksa päeva jooksul sai Eesti koguni kolm Euroopa meistrit. 19. juunil pandi kuldmedal kaela 17-aastasele Eneli Jefimovale, kes krooniti Belgradis 100 m rinnuliujumises võitjaks. Kunagi varasemalt ei olnud Eesti ujuja täiskasvanute tiitlivõistlustel pikas basseinis EM-kulda võitnud. Mullu Eesti parimaks naissportlaseks valitud Jefimovale endalegi oli see olümpiadistantsil esimeseks medaliks täiskasvanute konkurentsis. Kui näiteks Ermi puhul võis EM-kulda salaja loota, siis Jefimova läkski starti suurima favoriidina.
🇪🇪🥇 𝗛𝗜𝗦𝗧𝗢𝗥𝗬 𝗠𝗔𝗗𝗘 as Eneli Jefimova wins 100m Breaststroke gold to become Estonia’s first senior European Champion!#EACBelgrade2024 | LIVE NOW | @EurovisionSport pic.twitter.com/sXPiDu4UCU
— European Aquatics (@EuroAquatics) June 19, 2024
Võib olla võiks Jefimova tänavune medalisaak olla juba suurem, kuid veebruaris Dohas toimunud MM-i jättis ta Pariisi olümpiat silmas pidades vahele. Samas oli seal stardis Kregor Zirk, kes teenis 200 m liblikujumises viienda koha. Tegemist on Eesti ujujate läbi aegade parima tulemusega täiskasvanute tiitlivõistlustel pikas basseinis.
