Eesti spordis on läbi aastakümnete olnud kõige suuremaks saavutuseks olümpiavõit. Spordimaailmas on ka suuremaid tiitleid, kuid nendeni pole eestlased jõudnud. Siinmail ei ole ühtegi jalgpalli Meistrite liiga võitjat. Samamoodi pole meil NBA või NHL-i tšempionit. Ka ei ole Maarjamaa atleedid võitnud Wimbledoni või Tour de France’i.
Olümpiamängudelt on eestlased aastate jooksul võitnud kokku 81 medalit, millest 27 on olnud kuldsed. Kahekordseid olümpiavõitjaid on Eestil viis. Nendest ei leia järgnevast tabelist ainult Svetlana Tširkovat. Põhjus on selles, et tema võitis oma kullad naiskonnavõistluses ning individuaalselt ta olümpiapoodiumile ei kerkinud. 1972. aasta Müncheni OM-i naiskondliku floreti finaalis ei saanud ta seejuures NSVL-i võistkonna ridades üldse rajale.
Kes on ikkagi Eesti läbi aegade parimad sportlased?
Kristjan Palusalu
Maailma Kristjan on siiani kõige unikaalsema olümpiasaavutusega Eesti sportlane. 1936. aasta Berliini OM-il võitis ta kaks kuldmedalit. Parim oli ta nii kreeka-rooma maadluse kui ka vabamaadluse raskekaalus. Palusalu saavutus on erakordne kogu maailmas. Varem ega hiljem ei ole keegi seda korrata suutnud.
Palusalu triumf oli niivõrd võimas, et olümpialt kodumaale saabunud koondist tuli tervitama kolmandik Tallinna elanikkonnast. Hiljem reisis Palusalu rongiga mööda Eestit ning pidas fännidele kõnesid.
1937. aastal krooniti Palusalu Pariisis vabamaadluse raskekaalus veel ka Euroopa meistriks. Palusalu sportlaskarjäär oleks võinud olla veelgi säravam, kuid järgmised suurvõistlused jäid II maailmasõja tõttu juba ära. Palusalu saadeti aga venelaste poolt vangilaagrisse. Maadlussangari saavutused püsisid eestlaste mälus ka kogu NSVL-i okupatsiooni.
Palusalu saavutused on läinud eestlastele niivõrd hinge, et alates 2003. aastast kannab Eesti Olümpiakomitee EOK poolt välja antava aasta sportlaste autasu nime Kristjan.
Paul Keres
Malegeenius kuulus maailma parimate mängijate sekka 1930-ndate keskpaigast kuni 1960-ndate keskpaigani. Keres võitis 1938. aastal Hollandis AVRO turniiri ja ta pidi olema number üks pretendent maletroonile. Vahele tuli aga II maailmasõda.
Paljude ekspertide hinnangul oli Kerese puhul tegemist maailma parimaga, kes sai endale aga „Igavese Teise” hüüdnime. Keres osales II maailmasõja järel kokku viiel korral maailmameistritiitli pretendentide turniiril ning lõpetas neist neljal juhul teisena. Sealt ka hüüdnimi. Mitmel puhul kahtlustati, et NSVL-i jõuorganid (KGB soosik oli Mihhail Botvinnik) ei laskunud lihtsalt Keresel esimeseks kerkida. Karjääri jooksul võitis Keres partiisid üheksa maailmameistri vastu.
Paul Keres died on this day 45 years ago. Estonian legend, a top-5 player for 30 years, the last big chess player known as a perfect gentleman. A symbol of Estonia, whose funeral was attended by nearly 200K people, he was chosen to be pictured on 5 krona bill, and on 2 Euro coin. pic.twitter.com/o8PL8E42Bg
— Emilchess (@EmilSutovsky) June 5, 2020
1999. aastal toimunud rahvahääletusel valiti Keres eestlaste poolt 20. sajandi tunnustatuimaks Eesti sportlaseks. Lisaks kaunistas tema pilt Eesti viiekroonist rahatähte. 1975. aastal surnud Kerese ärasaatmisele tuli ligemale 200 000 eestlast.
Jaan Talts
Jaan Talts on Eesti spordi läbi aegade üks suuremaid kullakogujaid. Lisaks 1972. aasta Müncheni raskekaalu olümpiakullale teenis tõstesangar kaks MM-tiitlit ja neli EM-tiitlit. Veel võitis Talts 1968. aasta Mexico City olümpial poolraskekaalus hõbemedali. Tema kollektsiooni kuuluvad ka kaks MM-hõbedat.
Kokku kümme tiitlivõistluste autasu võitnud Talts püstitas aastate jooksul koguni 41 maailmarekordit. 1967. aastal sai Taltsist esimene poolraskekaallane, kes kolme tõsteviisi kogusummas saanud kirja tulemuse üle 500 kg. Saavutus oli niivõrd tähelepanuväärne, et Talts valiti toona NSVL-i aasta parimaks sportlaseks. Maailma parimate valimisel teenis ta 9. koha. Midagi sarnast ei ole ükski eestlane varem ega hiljem suutnud.
Kristina Šmigun-Vähi
Sel sajandil tegusid teinud Eesti sportlastest on ilmselt kõige kõrgema lennuga olnud murdmaasuusataja Kristina Šmigun-Vähi. Tema karjääri tipphetk saabus 2006. aasta Torino olümpiamängudel, kus ta sai kaela kaks kuldset autasu (10 km kl ja 7,5+7,5 suusavahetus). 2010. aasta Vancouveri OM-il teenis Šmigun-Vähi hõbemedali 10 km vabatehnikasõidus. Selle medalikogusega on Šmigun-Vähi Eesti läbi aegade kõige edukam olümpiasportlane. Seda trooni jagab ta Andrus Veerpaluga. Eestlanna olümpiakullad olid vahepeal küll kahtlaste molekulide tõttu ohus, kuid lõpuks mõisteti ta ikkagi õigeks.
Estonia’s Kristina Šmigun-Vähi remains the Olympic gold medalist. IOC has announced that the re-analysis of the 2006 Turin Winter Olympic Games has ended and no positive samples were found. #fiscrosscountry #xcski #doping https://t.co/uroQNSMPfH pic.twitter.com/4ifrZURzOX
— XC-skiing info (@MasashiKohmura) December 13, 2017
Lisaks võitis Šmigun-Vähi aastate jooksul kuus MM-medalit, mille sekka kuulus ka 2003. aasta Val di Fiemme MM-i kuld suusavahetusega sõidus. MK-sarjas võitis eestlanna 16 etappi. Poodiumile kerkis ta 50 korda. Hooaja kokkuvõttes oli ta kahel korral teine. Nii 2000. kui ka 2003. aastal jäi ta alla ainult norralannale Bente Skarile. Kindlasti on Šmigun-Vähi läbi aegade kõige edukam Eesti talisportlane.
Erika Salumäe
Enne Šmigun-Vähit võis Eesti läbi aegade parimaks naissportlaseks pidada trekisprinter Erika Salumäed. Praeguseks on trekisõit Eestis sisuliselt välja surnud, kuid omal ajal olid kõik fännid.
Salumäe krooniti kahel korral olümpiavõitjaks. Just tema oli esimene sportlane, kes tõi Eesti iseseisvuse taastamise järel meile esimese olümpiakulla. 1992. aastal Barcelonas tõmmati Eesti lipp küll tagurpidi vardasse, kuid seda suurema loona on kõik see ajalukku läinud.
Aastate jooksul võitis Salumäe veel kaks MM-kulda, kaks -hõbedat ja ühe -pronksi. Lisaks püstitas ta vahemikus 1983. – 1989. 15 maailmarekordit.
Salumäe on Eesti aasta naissportlaseks valitud rekordilised üheksa korda, Šmigun-Vähi jõudis kaheksa tiitlini. Meeste seas on parimaks tulemuseks viis esikohta. Seda on suutnud Talts, Veerpalu ja Aavo Pikkuus.
Andrus Veerpalu
Siit on hea jätkata Veerpaluga. Ilmselt on ta antud nimekirjas kõige skandaalsem sportlane. Kahel korral dopinguskandaali sattunud murdmaasuusataja ei ole ise kordagi ühtegi positiivset proovi andnud ning tema karjääri suursaavutused on kõik endiselt ametlikult kirjas.
Kuigi Veerpalu nime juures on paljude silmis suur plekk, siis on ta ikkagi kahekordne olümpiavõitja. 2002. aasta Salt Lake City ja 2006. aasta Torino 15 km klassikasõidu kuldade kõrvale on tal panna ka Salt Lake City 50 km klassikasõidu hõbe. Nagu eelnevalt mainitud, siis jagab ta koos Šmigun-Vähiga Eesti kõige edukama olümpiasportlase nimetust.
Aastate jooksul võitis Veerpalu ka kaks MM-tiitlit ja ühe maailmameistrivõistluste hõbeda. MK-sarjas võitis ta kuus etappi ning kerkis 11 korda poodiumile. Eesti aasta meessportlaseks nimetati ta viiel korral.
Gerd Kanter
2008. aastal Pekingis kettaheites OM-kulla võitnud Kanter on siiani viimane individuaalne eestlasest olümpiavõitja. 2020. aasta Tokyo olümpial kerkisid poodiumi kõige kõrgemale astmele Katrina Lehis, Julia Beljajeva, Erika Kirpu ja Irina Embrich, kuid nemad tegid seda epeevehklemise naiskonnavõistluses.
#201
Olympic champions can be fanboys too
Following @usainbolt’s 100m win at Beijing, Estonian discus thrower Gerd Kanter won a gold medal and then sprinted down the 100-metre track and did an ‘archer’s pose aka the Bolt celebration! pic.twitter.com/N7aVjFHx68
— Aniket Mishra (@aniketmishra299) February 9, 2021
2012. aastal võitis Kanter Londonis ka OM-pronksi. 2007. aastal Osakas krooniti ta teise eestlasena kergejõustikus maailmameistriks. Esimesena jõudis selle saavutuseni odaviskaja Andrus Värnik. Kokku võitis Kanter viis MM- ja neli EM-medalit.
Kanteri suureks sihiks oli püstitada kettaheite maailmarekord. See eesmärk jäi napilt täitmata. Kõigi aegade edetabelis hoiab Kanter 73.38-ga kolmandat positsiooni. Maailmarekord 74.08 kuulub 1986. aastast sakslasele Jürgen Schultile.
Eesti kergejõustiklastest on maailmarekordini jõudnud kümnevõistleja Aleksander Klumberg-Kolmpere ja vasaraheitja Jüri Tamm. Esimene sai sellega hakkama 1922. ja teine 1980. aastal.
Erki Nool
Kergejõustikus on olümpiavõitjaks kroonitud neli eestlast (Kanter, Nool, Jüri Tarmak ja Jaak Uudmäe). Eesti läbi aegade parima kergejõustiklase tiitli nimel heitlevad neist kaks esimest. Siinses tabelis sai eelise Kanter.
Mitmevõistleja jääbki medalite arvult Kanterile alla. Nool on 2000. aasta olümpiavõitja kümnevõistluses. Lisaks 1998. aasta Euroopa meister ning 1996. aasta Euroopa sisemeister. Kokku võitis ta karjääri jooksul üheksa tiitlivõistluste medalit. Kümnevõistluse kõigi aegade edetabelis on Nool 8815 punktiga 11. positsioonil. Eesti parima sportlase tiitleid on Noolel neli, Kanteril kolm.
Jaan Kirsipuu
Suurest profispordist rääkides on eestlastest kõrgeima lennuga olnud ilmselt jalgrattur Jaan Kirsipuu. Eestlased on mänginud jalgpalli Premier League’is, korvpalliliigas NBA ning jõudnud tennise suure slämmi turniiridel veerandfinaali, kuid päris tipp on jäänud nendel aladel vallutamata. Kirsipuu oli tippaastatel aga rattamaailma suurnimede seas.
1999. aastal kandis Kirsipuu Tour de France’il kuus päeva kollast liidrisärki. Tõenäoliselt ei ole ükski eestlane varem ega hiljem saanud rahvusvahelises meedias sellist tähelepanu nagu Kirsipuu toona. Kirsipuu kõrval oli kollases särgis veel ainult üks mees ja selleks oli sel ajal maailma üks tuntumaid inimesi Lance Armstrong.
Happy 50th birthday to Estonian cycling Legend Jaan Kirsipuu! Only Estonian to wear maillot jaune. #TDFpic.twitter.com/gVQMzoCCmk
— Rein Taaramäe Fan (@fanoftaaramae) July 17, 2019
Kirsipuu võitis aastate jooksul Tour de France’il kokku neli etappi. Ühe etapi võitis ta ka Vueltal. Profikarjääri jooksul teenis Kirsipuu üle 130 esikoha ning stardijoonele tulles oli ta reeglina oma tiimi suurim staar.
Ott Tänak
Kindlasti tuleb nimekirjas ära mainida ka Eesti kõige populaarsem tegevsportlane Ott Tänak. Autoralli on eestlaste südametes olnud aastakümneid. Kuna autosport läheb eestlastele korda, siis ilmselgelt on selle ala saavutused tähtsad.
2019. aastal autoralli maailmameistriks kerkides lõpetas Tänak prantslaste Sebastien Loeb’i ja Sebastien Ogier’i 15 aastat kestnud valitsusaja. Sellega kirjutas Tänak end igaveseks mootorispordi ajalukku.
Karjääri jooksul on Tänak võitnud 19 MM-rallit ning sellega kuulub ta spordiala kümne suurima legendi sekka.
