Eesti kõige edukam, kuid skandaalseim spordiala. Mis võib vehklemises veel valesti minna?
Front bg
Updated 09 juuli 02:06

Eesti kõige edukam, kuid skandaalseim spordiala. Mis võib vehklemises veel valesti minna?

Eestis on epeevehklemine olnud viimastel kümnenditel kõige edukamaks spordialaks. Naiskond on võitnud olümpiakulla, MM-tiitli ja kaks EM-kulda. Lisaks on Nikolai Novosjolov teeninud kaks individuaalset MM-tiitlit. Individuaalseks maailmameistriks on kroonitud ka Julia Belejajeva ning Oksana Jermakova. Individuaalse EM-kulla on aga võitnud Katrina Lehis ja Irina Embrich. Pärast iseseisvuse taastamist 1991. aastal on Eesti vehklejad täiskasvanute tiitlivõistlustelt toonud koju 42 medalit. Enamat pole suutnud ükski teine spordiala.

https://media.affiliatestonybet.com/redirect.aspx?pid=163658&lpid=39&bid=1989

Praegu moodustavad Eesti epeenaiskonna eliidi Lehis, Beljajeva, Embrich, Erika Kirpu, Kristina Kuusk ja Nelli Differt. Kõik kuus on karjääri jooksul võitnud individuaalse tiitlivõistluse medali. Seega on üheselt selge, et tase on kõrge.

Kõrge taseme kõrval on kõigile teada, et Eesti vehklemist saadavad pidevad skandaalid. Inimestevahelised suhted olid keerulised ka sajandivahetuse paiku, kui koondise moodustasid veel eelmine põlvkond ja praeguseks juba ammu karjääri lõpetanud naised. Toona ei saanud see kõik aga nii palju avalikkuse tähelepanu. Põhjuseid oli laias laastus kaks. Esiteks ei olnud vehklemine toona nii edukas. Medaleid võideti küll, kuid pigem harva ja kahvatumat karva. Seega ei olnud ka avalikkuse tähelepanu nende vastu nii suur.

Teiseks oli toona Eesti spordimeedia fookus mujal. Peamiselt olid pildis murdmaasuusatamine, Erki Nool, Jaan Kirsipuu, judo jne. Medaleid võitvaid sportlasi oli lihtsalt rohkem ja seetõttu oli enam ka erinevate inimeste muresid ja rõõme, mida inimesteni tuua.

Tüli raha pärast

Mis on aastate jooksul siis juhtunud? Eesti vehklejate keeruliste suhete üks juurpõhjuseid peitub 2011. aasta alguses. 2010. aastal krooniti Novosjolov esimest korda maailmameistriks. Toona olid Novosjolov ja Embrich teineteise juhendajad. Esimesena jõudis medaliteni Embrich. Tänu sellele sai Novosjolov kopsakaid treeneritoetuseid.

2010. aasta MM-tiitli eest teenis Novosjolov valitsuselt 600 000 krooni (38 500 euro) suuruse preemia. Treenerile oli ette nähtud 300 000 krooni (19 250 eurot). Lõpuks oli kõik raha Novosjolovi kontol ning Embrichile eraldas ta sellest ainult 30 000 krooni (1925 eurot). Pettunud Embrich loobus piskust aga sootuks. Eesti vehklemise kahe suurkuju suhted on halvad siiani. Arvestades, et Embrich on jätkuvalt naiskonnas põhitegija ja Novosjolov on Lehise treeneriks, siis on konflikt naiskonda justkui sisse kirjutatud.

Novosjolov oli toona teema ajakirjanduses lahkamise pärast nii solvunud, et ta ei suhelnud trükimeedia esindajatega aastaid. Vehkleja hinnangul oli teda täiesti valesti mõistetud. Samal ajal ilutsesid Eesti tänavatel suured EMT reklaamid, kust sai teada, et Novosjolov on rääkimise maailmameister…

Pärast 2011. aasta skandaali läks aga elu edasi. Novosjolov tuli 2013. aastal teistkordselt maailmameistriks ning Eesti naiskonnal algas Julia Beljajeva ja Erika Kirpu lisandumisega läbi aegade kõige edukam periood.

Lehis ja Nelis-Naukas tõusid pildile

Eesti vehklemises on aga inimestevahelised suhted osutunud tihti tulemustest olulisemateks. Eelmise kümnendi keskpaigas oli Eesti naiskonna koosseis sisuliselt paigas. Põhitegijad olid Embrich, Beljajeva ja Kirpu ning varuvõistleja Kristina Kuusk. Aina jõulisemalt koputas tiimi uksele aga Lehis, kes kaasatigi 2015. aastal võistkonda. EM-il võideti naiskondlik hõbe, kuid MM-il põruti. Edasi tuli kõvasti pingutada, et kätte võidelda Rio de Janeiro olümpiapääse. Peatreener Kaaberma heitis Lehise üle parda ning see ajas tema toonase treeneri Helen Nelis-Naukase püha viha täis. 2016. aasta olümpiale sõidetigi Lehiseta. Võitlus läks aga edasi. 2018. aasta EM-iks võitles just Nelis-Naukas oma õpilasele koha välja ning Lehis tuligi Euroopa meistriks.

2019. aastal läksid aga Lehise ja Nelis-Naukase teed lahku. Esimene hakkas treenima Novosjolovi käe all. See tähendas ühtlasi, et Nelis-Naukas jäi ilma 2018. aastal EM-tiitliga välja teenitud palgast. Lehis pöördus lisaks ka politseisse, kuna endine treener olevat teda ahistavalt jälitanud. Nii nõudis sportlane juhendajale lähenemiskeeldu. Teemat kajastas pikalt ja põhjalikult ka „Pealtnägija”.

Lehis kerkis samal ajal aga Eesti naiskonna liidriks ning võitis Tokyo olümpialt individuaalse pronksi ja oli naiskonnavõistluses kulla kaela saanud tiimi veduriks.

Olümpial triumfeerimise järel oleks võinud ju Eesti vehklemises olla kõik hästi, kuid kahjuks mitte. Vehklemisliit kuulutas hoopis välja konkursi naiskonnale peatreeneri leidmiseks. Senine juhendaja Kaaberma ei kandideerinud. Ainsana andis enda nime üles hoopis Novosjolov.

Juhatus ei jõudnudki Novosjolovi personaalküsimust arutama hakata. Esmalt esitati avaldus vehklemisliidu presidendi Indrek Paali ja juhatuse liikmete umbusaldamiseks. Protsess õnnestuski. Kaabermast sai taas peatreener. Toona võimule tulnud seltskond on pukis siiani.

Tülid koondise koostamisega

Sportlikult läksid asjad aga olümpiavõidu järel allamäge. Ühtegi naiskondlikku tiitlivõistluste medalit ei ole enam võidetud. OM-i järel sai Beljajeva emaks ning Lehis oli põlve ristatisideme trauma tõttu aasta tippspordist eemal. Lehise vigastuses süüdistati avalikult just Kaabermad, kes olevat sundinud sportlast laagri lõpus kontrollvõistlusele.

Traumast taastumise järel kaasati Lehis naiskonda, kuid peagi tekkis Kaaberma ning Lehis ja Novosjolovi vahel taas konflikt. Kaaberma kritiseeris neid avalikult. Seepeale loobus Lehis naiskonna esindamisest ja avaldas soovi individuaalselt Pariisi olümpiale jõuda. Eelmise aasta lõpus tunnistas EOK peasekretär Siim Sukles ERR-ile antud intervjuus, et vehklejate suhted on ikka olnud keerulised, kuid nii hullu olukorda ta ei mäletagi. Elu suutis aga taas üllatada ning tänavu on asjad läinud veel hullemaks.

Lõpuks jäi naiskond Pariisi olümpialt eemale. Ainsana tagas pääsme Differt. Kired lõid lõkkele tänavu suvel. Euroopa meistrivõistluste eel teatas vehklemisliit, et Eesti edetabeli teine number Lehis jäetakse koondisest välja, kuna ta pole peatreeneri ja alaliidu arvates koondisele lojaalne ning vedas naiskonda alt.

Lehis andis asja kohtusse, kuid jäi seal kaotajaks ning seega ka EM-naiskonnast välja. EM oli aga Eesti jaoks edukas, kuna Embrich krooniti Euroopa meistriks. Embrichi treeneriks on samuti Kaaberma. Ilmselgelt on Eesti vehklemises toimumas nüüd muudatused, kuna lõppenud EM-i järel otsustas Kaaberma naiskonna juhendaja ameti ise maha panna. Tulemas on konkurss, millega soovitakse leida naiskonnale uus peatreener. Viimaste aastate kehvade tulemuste tõttu on rahalisi vahendeid aga kasinalt.

Kus on õiged tšekid?

Keerulised pole aga ainult inimestevahelised suhted. Eesti vehklemises on skandaale olnud teisigi. OM-kulla võitmise järel jäi prokuratuuri pihtide vahele Kaaberma, keda süüdistati kelmuses. Viimane olevat esitanud vehklemisliidule tuhandete eurode väärtuses mõõgaterade ostmise tšekke, mis olevat olnud kahtlased. Lõpuks kriminaalmenetlus lõpetati kuriteokoosseisu puudumise tõttu.

Tänavu maikuus oli järjekordne tšekidraama, kui andmekaitse inspektsioon ja vehklemisliit asusid uurima, millele kulutas Novosjolov Eesti Olümpiakomiteelt Tokyo olümpia treeninglaagriteks eraldatud raha. Nüüd oodatakse Novosjolovilt tšekke. Küsimus on 46 100 euros.

Loomulikult ei ole see veel kõik. Tänavu sai vehklemine ka oma dopinguskandaali. Pariisi olümpiale pürginud Eesti parim meesvehkleja Sten Priinits jäi dopinguküttide pihtide vahele, kuna ta ei olnud nende hinnangul kolmel korral proovide andmiseks kättesaadav. Tulemuseks 18 kuu pikkune võistluskeeld. Lõpuks mõistis antidopingu apellatsioonikohus Priinitsa siiski õigeks. Olümpiarong oli aga selleks ajaks juba ära sõitnud.

Kui küsida, mis võiks Eesti vehklemises veel valesti minna, siis ennustada on keeruline, kuid elu on näidanud, et vehklejad suudavad üllatada. Seda nii positiivses kui ka negatiivses võtmes. Eesti vehklejate keerulistest inimsuhete rägastikust saaks ühe silmapilguga kokku intrigeeriva süžeega Ladina-Ameerika seebiooperi. Jääme ootama järgmiseid arenguid!

Eesti vehklejate tiitlivõistluste medalid alates 1991. aastast

Olümpiamängud (1 kuld, 1 pronks)

  • Kuldmedal 2020 – epeenaiskond (Katrina Lehis, Julia Beljajeva, Erika Kirpu, Irina Embrich)
  • Pronksmedal 2020 – Katrina Lehis

Maailmameistrivõistlused (5 kulda, 6 hõbedat, 6 pronksi)

  • Kuldmedal 1993 – Oksana Jermakova
  • Kuldmedal 2010 – Nikolai Novosjolov
  • Kuldmedal 2013 – Nikolai Novosjolov
  • Kuldmedal 2013 – Julia Beljajeva
  • Kuldmedal 2017 – epeenaiskond (Julia Beljajeva, Irina Embrich, Erika Kirpu, Kristina Kuusk)
  • Hõbemedal 2001 – epeemeeskond (Kaido Kaaberma, Nikolai Novosjolov, Sergei Vaht, Meelis Loit)
  • Hõbemedal 2002 – epeenaiskond (Maarika Võsu, Irina Embrich, Olga Aleksejeva, Heidi Rohi)
  • Hõbemedal 2005 – Maarika Võsu
  • Hõbemedal 2006 – Irina Embrich
  • Hõbemedal 2014 – epeenaiskond (Julia Beljajeva, Irina Embrich, Erika Kirpu, Kristina Kuusk)
  • Hõbemedal 2017 – Nikolai Novosjolov
  • Pronksmedal 1995 – epeenaiskond (Maarika Võsu, Merle Esken, Oksana Jermakova, Heidi Rohi)
  • Pronksmedal 1999 – Kaido Kaaberma
  • Pronksmedal 2006 – Sven Järve
  • Pronksmedal 2007 – Irina Embrich
  • Pronksmedal 2014 – Erika Kirpu
  • Pronksmedal 2017 – Julia Beljajeva

Euroopa meistrivõistlused (4 kulda, 9 hõbedat, 10 pronksi)

  • Kuldmedal 2013 – epeenaiskond (Julia Beljajeva, Irina Embrich, Erika Kirpu, Kristina Kuusk)
  • Kuldmedal 2016 – epeenaiskond (Julia Beljajeva, Irina Embrich, Erika Kirpu, Kristina Kuusk)
  • Kuldmedal 2018 – Katrina Lehis
  • Kuldmedal 2024 – Irina Embrich
  • Hõbemedal 1997 – Kaido Kaaberma
  • Hõbemedal 2000 – Kaido Kaaberma
  • Hõbemedal 2003 – epeenaiskond (Maarika Võsu, Heidi Rohi, Olga Aleksejeva, Irina Embrich)
  • Hõbemedal 2003 – Maarika Võsu
  • Hõbemedal 2012 – Nikolai Novosjolov
  • Hõbemedal 2015 – epeenaiskond (Irina Embrich, Erika Kirpu, Julia Beljajeva, Katrina Lehis)
  • Hõbemedal 2015 – epeemeeskond (Nikolai Novosjolov, Marno Allika, Sten Priinits, Peeter Turnau)
  • Hõbemedal 2018 – Nikolai Novosjolov
  • Hõbemedal 2018 – Kristina Kuusk
  • Pronksmedal 1996 – Viktor Zuikov
  • Pronksmedal 2001 – Heidi Rohi
  • Pronksmedal 2001 – Kaido Kaaberma
  • Pronksmedal 2007 – Irina Embrich
  • Pronksmedal 2012 – epeenaiskond (Julia Beljajeva, Irina Embrich, Erika Kirpu, Kristina Kuusk)
  • Pronksmedal 2017 – Nikolai Novosjolov
  • Pronksmedal 2017 – Julia Beljajeva
  • Pronksmedal 2018 – epeenaiskond (Julia Beljajeva, Irina Embrich, Erika Kirpu, Kristina Kuusk)
  • Pronksmedal 2018 – Julia Beljajeva
  • Pronksmedal 2023 – Nelli Differt

https://media.affiliatestonybet.com/redirect.aspx?pid=163658&lpid=39&bid=1989