Seefeldi 2019. aasta dopinguskandaal. Mis on selle osalistest eesotsas Andrus Veerpaluga tänaseks saanud?
Front bg
Updated 16 mai 12:11

Seefeldi 2019. aasta dopinguskandaal. Mis on selle osalistest eesotsas Andrus Veerpaluga tänaseks saanud?

Eesti spordiga seotud suurtest sündmustest rääkides tuuakse esimesena välja olümpiavõidud. Käesoleva sajandi esimesel kümnendil ehk nullindatel (2000 – 2009) võitsid eestlased koguni kuus olümpiakulda. Järgmisel kümnendil (2010 – 2019) ei saanud eestlased ühtegi olümpiamängude esikohta, ka medaleid tuli kokku ainult neli. Nii jäid ka antud perioodi sümboliseerima hoopis teised sündmused.

https://media.affiliatestonybet.com/redirect.aspx?pid=162633&bid=1989&lpid=829

Kõige meeldejäävamad leidsid aset 2019. aastal. Neist üks on kuldsete tähtedega kirjutatud siinsesse spordilukku. Nimelt krooniti Ott Tänak esimese eestlase autoralli maailmameistriks. Samast aastast pärineb ka Eesti spordi üks mustemaid hetki. Seefeldis toimunud suusatamise MM-il lõhanud dopinguskandaali keskmes olid eestlased eesotsas siinse spordi suurkujude sekka kuuluvate Andrus Veerpalu ja Mati Alaveriga. Nüüdseks on sellest kõigest möödas viis aastat, mitmed karistused on kantud ja nii mõnedki on suutnud eluga edasi minna. Mis on veredopinguga mehkeldanud suusategelastest tänaseks päevaks saanud?

Andrus Veerpalu

Kahekordne olümpiavõitja ja kahekordne maailmameister Veerpalu on siinse spordi üks suurkujusid. Vähemalt tulemuste mõttes. Temast edukamat naljalt ei leia. 2011. aastal antud positiivsest dopinguproovist tuli ta lõpuks välja puhta nahaga. Kohus leidis, et teda ei saa kasvuhormooni tarvitamises süüdi mõista ning ta naasis suusatamise juurde. Peamiselt tegeles ta Kasahstani ässa Aleksei Poltoranini abistamisega, kuid kasu lõikasid tema teadmistest ka eestlased.

Seefeldi skandaali osas on Veerpalu suu püsinud lukus ja sellega seoses ei ole ta kommentaare jaganud. Praeguseks figureerib 53-aastane Veerpalu jälle aegajalt spordiuudiste veergudel. Vanameister liugleb jätkuvalt kohalikel maratonidel ja teeb seda edukalt. Oma poegadele, sealhulgas tippspordiga tegelevale Anders Veerpalule, paneb ta nendel sõitudel pika puuga. Võistluste järel on ta andnud mõned intervjuud, kuid jutt on jäänud ainult antud soorituse juurde. Kui on hakanud tulema küsimused mõnes teises suunas, siis on Veerpalu asunud kaamera eest vaikselt ära liikuma. Igapäevaselt elab Veerpalu ikka kodusel Otepääl.

Lõppenud talvel sattus Veerpalu taas skandaali, kui tema viies koht Haanja maratonil tühistati. Võistlusjärgne kontroll tuvastas kahekordse olümpiavõitja suuskade alt keelatud fluoorimääret.

Lisaks suusatamisele tegeleb Veerpalu äridega. Kõige edukamaks suunaks on olnud majutus. Täpsemalt OÜ Karupesa Hotell. Lisaks aitab ta oma lastel tippspordis läbi lüüa. Eelnevalt mainitud 21-aastane Anders Veerpalu tegeleb murdmaasuusatamisega ning 17-aastane Anlourdees Veerpalu laskesuusatamisega. Koos poeg Andersiga võitis Andrus Veerpalu tänavu Eesti meistrivõistlustelt pronksmedali klassikatehnikas sõidetud sprinditeates.

Mati Alaver

Hiljuti 70-aastaseks saanud Alaverist on praeguseks vähe kuulda. Geniaalne turundusmees suunas omal ajal murdmaasuusatamisesse Eesti mõistes väga suured rahavood. Kui rääkida ainult oskusest spordi juurde raha tuua, siis on Alaver olnud Eesti mõistes täiesti fenomenaalne mees. Midagi sarnast suutis ilmselt omal ajal ainult Riho Soonik korvpallis.

Praeguseks on Alaver tõmbunud Tartus koduseinte vahele ning Eesti spordiga ta enam otseselt seotud pole. Suusamaailma uute suundade ja nüanssidega hoiab ta end aga kuuldavasti väga detailselt kursis. Ilmselgelt võivad mõned lähedasemad inimesed vahepeal tema käest abi küsida, kuid kuuldavasti ta ise enam esile ei tüki. Mõned aastad tagasi oli ka väiksemat sorti skandaal, kui   Eesti koondise praegune eestvedaja Aivar Rehemaa küsis Soomes toimunud laagri korraldamiseks Alaverilt abi. Ilmselgelt oleks Alaveril Eesti spordile veel nii mõndagi anda. Nüüd on küsimus, kuidas seda saavutada või kas selleni üldse tahetakse enam jõuda.

Andreas Veerpalu

Andreas Veerpalu puges juba Seefeldis peitu ning peituse mängimist jätkas ta ka Eestis. Praegu on ta osalenud mõnel kohalikul võistlusel, kuid suurde sporti naasmist ei ole 29-aastane mees kordagi kaalunud. Tema sõidud tipptasemel on sõidetud ning parimaks jäid dopingu abil saavutatud tulemused võistlejaterivi teises pooles. Temagi resideerub jätkuvalt Lõuna-Eestis.

Karel Tammjärv

Seefeldi dopinguskandaali puhkemise järel koheselt avalikkuse ette astunud ja pattu kahetsenud Tammjärv on seejärel tõmbunud varju. Nüüdseks 34-aastase Tammjärve võistluskeeld sai läbi 2023. aasta 27. veebruaril. Tippsporti naasta ei ole ta soovinud. Lõppenud talvel osales ta näiteks Tartumaa suusasarja sprindietapil amatöörina. Suusarajale naasmise järel ei soovinud Tammjärv meediale kommentaare jagada.

2023. aastal kirjutas Soome väljaanne Ilta-Sanomat, et Tammjärv töötab Eesti transpordifirmas Transtar ning tegeleb impordiga Soome suunal. Endine suusataja tõdes soomlastele, et ta ei soovi oma tööst ega ka murdmaasuusatamisest rääkida. Sama on ta hiljem sõnanud ka Eesti ajakirjanikele. 2020. aastal lõpetas Tammjärv Tartu Ülikooli Pärnu kolledži ettevõtluse ja projektijuhtimise eriala cum laude.

Algo Kärp

Kui Andreas Veerpalu ja Tammjärv jäid politseile vahele Austrias, siis Kärp tunnistas oma süü ise üles. Õhtulehe vahendusel dopingu tarvitamisest rääkinud Kärp oli algselt valmis kõikidele küsimustele vastama ning kirjeldas sarnaselt Tammjärvele protsesse, kuidas dopingu tarvitamine käis ja palju see maksis. Võrreldes Tammjärvega on Kärp olnud edaspidi jutukam.

Ka Kärp lõpetas Tartu Ülikooli Pärnu kolledži ettevõtluse ja projektijuhtimise eralal cum laude. Võrreldes Tammjärvega tegi ta seda aasta võrra hiljem. Edasi suundus ta kontoritööle.

Kärbi võistluskeeld sai läbi 2,5 aastaga ehk juba 2021. aasta teises pooles. Trenni tegi ta küll edasi, kuid võistlusradadele ei ole ta kippunud. Samas abistab ta suusaspordi juurde jõudnud lapsi.

Tänavu märtsis rääkis Kärp 2019. aasta sündmustest pikemalt Vikerraadio saates „Spordipühapäev”. Seal tunnistas ta taas, et ise avalikkuse ette tulemine oli tema jaoks vajalik, kuna muidu häiriks see teda siiani. Ilmselgelt on Kärp eestlastest antud skandaalist kõige sirgema seljaga välja tulnud ning praeguseks on vähestel talle midagi ette heita.

Aleksei Poltoranin

Alaveri ja Andrus Veerpalu näpunäidete järgi harjutanud Poltoranin võitles võistluskeelu vastu kõige ägedamalt. Eestlased leppisid oma saatusega, kuid Poltoranin mitte.

Lõpuks jäi tema nelja aasta pikkune võistluskeeld jõusse. Kuna Kasahstani suusaäss sellega ei nõustunud, siis asus ta keelule vaatama jõuproovidel joonele. Lisaks kodumaale oli ta stardis ka Venemaal toimunud suusasõitudel. Rahvusvaheline Suusaliit FIS ja Antidopinguagentuur WADA olid mõistagi marus ning pikendasid tema võistluskeeldu 2026. aastani.

Nüüdseks 37-aastase Poltoranini karjäär tipptasemel on sellega ilmselt lõppenud. Tema parimad saavutused pärinevad 2013. aasta Val di Fiemme MM-ilt, kus ta võitis kaks pronksmedalit. Alaveri käe all ta tiitlivõistluste medaliteni ei jõudud.

Dominik Baldauf

Nüüdseks 32-aastane Baldauf on oma karistuse ära kandnud, kuid tippsportlase teele ei ole austerlane naasnud. Väiksematel jõuproovidel on ta siiski joonele asunud.

Max Hauke

Politseioperatsiooni „Aadrilaskmine” käigus vahistati kokku viis murdmaasuusatajat. Nende seas olid Karel Tammjärv, Andreas Veerpalu, Aleksei Poltoranin, Dominik Baldauf ja Max Hauke. Hauke oli seejuures see õnnetu inimene, kes võeti vahele just vereülekande tegemise ajal. Antud video levis meedias hiljem kulutulena. Videot jaganud politseinik jäi oma töökohast ilma.

Hauke sattus kodumaal paaria rolli ning hiljem süüdistati teda Austria suusatamise hävitamises. Hauke on rahvusvahelises meedias tunnistanud, et veredopingu tarvitamine parandas tema tulemusi märkimisväärselt ning poole tunni pikkuse võistluse puhul suutis ta distantsi läbida 30 sekundit kiiremini. Praeguseks on Hauke nelja aasta pikkune võistluskeeld läbi ja ta on osalenud väiksematel jõuproovidel.

Mark Schmidt

Eestlastele, austerlastele ja Poltoraninile veredopingut manustanud spordiarst Schmidt oli dopinguküttide kahtlustavate pilkude all juba varasemalt. Nagu selgus, siis põhjusega. Tema omanduses olnud Erfurdis asunud garaažist leiti koguni 40 verekotti.

Schmidt vahistati operatsiooni „Aadrilaskmine” käigus just Erfurdis. Kaks aastat hiljem määrati Müncheni kohtus talle nelja aasta ja kümne kuu pikkune vanglakaristus. Reaalselt kandis ta sellest ära poolteist aastat. Lisaks viibis ta kaks aastat eeluurimisvanglas. Vabadusse pääses ta 2022. aasta 16. mail ning praegu viibib ta kolmeaastasel katseajal. Uurijate andmetel kuulus Schmidti klientide sekka üle 20 sportlase. Tänavu aprillis võeti sakslaselt arstina töötamiseks vajalik litsents.

https://media.affiliatestonybet.com/redirect.aspx?pid=162633&bid=1989&lpid=829