17. aprillil teatas Eesti Olümpiakomitee EOK, et tänavuste Pariisi suveolümpiamängudeni jääb täpselt 100 päeva. Samas pressiteates räägiti ka Eesti delegatsiooni suurusest, mis võib kujuneda ajalooliselt väikeseks.
1992. aastal taas olümpiaperega liitunud eestlased on seejärel suurima koondise kokku saanud 2008. aastal Pekingis (47 sportlast). Suvemängude kõige väiksem esindatus oli aga 2012. aastal Londonis (32 sportlast). Nüüd loodetakse Pariisi lähetada 25 sportlast. Viimase aja tulemusi arvesse võttes võiks see ollagi lagi. Reaalne number võib jääda veelgi väiksemaks.
Eesti olümpiakoondis suveolümpiamängudel alates 1992. aastast:
- 1992 Barcelona – 37 sportlast (2 medalit)
- 1996 Atlanta – 43 sportlast (0 medalit)
- 2000 Sydney – 33 sportlast (3 medalit)
- 2004 Ateena – 42 sportlast (3 medalit)
- 2008 Peking – 47 sportlast (2 medalit)
- 2012 London – 32 sportlast (2 medalit)
- 2016 Rio de Janeiro – 45 sportlast (1 medal)
- 2020 Tokyo – 33 sportlast (2 medalit)
Siinkohal tasub meenutada, et Eesti käis iseseisva koondisena olümpiamängudel ka I ja II maailmasõja vahel. Täpselt 100 aastat tagasi peeti mänge samuti Pariisis ja sealt pärineb meie spordiajaloo üks suuri edulugusid.
1924. aasta Pariisi olümpiale saatis Eesti 44 sportlast, kellest kõik olid mehed. Medaleid võideti kokku kuus, mille seas ka üks kuld (medalite üldarvult on Eesti koondis enamat suutnud ainult 1936. aastal Berliinis, kus võideti seitse autasu). Nagu toonasel ajal tavaks, siis tegusid tegid eelkõige tugevad Eesti mehed. Meie trumpaladeks olid maadlus ja tõstmine.
#WW1Olympians: Alfred Neuland won Gold for Estonia in weightlifting at the 1920 Games and Silver in 1924. In WW1, he’d fought in the Russian Army and later participated in the Estonian War of Independence. He later became director of a soft drink factory in Tallinn. #Tokyo2020 pic.twitter.com/uUPC9ZcnmU
— Nicolai Eberholst (Pike Grey 1914-1918) (@PikeGrey1418) August 1, 2021
Kokku osalesid eestlased 1924. aastal viiel erineval spordialal. Lisaks tõstmisele ja maadlusele oli Eestil suur esindus ka kergejõustikus. Eestlased olid stardis alates 100 m jooksust kuni 1500 m distantsini. Lisaks oli esindatus olemas ka maratonis ja 3000 m takistusjooksus. Väljakualadest ei olnud Eestil sportlast ainult kolmikhüppes ja vasaraheites.
Lisaks kergejõustiklastele, maadlejatele ja tõstjatele oli Eesti eest väljas ka poksija Valter Palm ja jalgpallikoondis. Kaks Eesti päritolu sportlast oli ka Läti olümpiakoondises: sprinter Johans Oja (Juhan Oja) ning maadleja Rūdolfs Ronis (Rudolf Rone).
Eesti medalid 1924. aasta Pariisi olümpial:
- Kuldmedal – Eduard Pütsep (kreeka-rooma maaldus; -58 kg)
- Hõbemedal – Alfred Neuland (tõstmine; -75 kg)
- Pronksmedal – Jaan Kikkas (tõstmine; -75 kg)
- Pronksmedal – Aleksander Klumberg (kergejõustik; kümnevõistlus)
- Pronksmedal – Harald Tammer (tõstmine; +82,5 kg)
- Pronksmedal – Roman Steinberg (kreeka-rooma maadlus; -75 kg)
100 aastat hiljem võib juhtuda, et Eesti saadab välja poole väiksema koondise. Stardis ei ole ühtegi tõstjat ja praeguse seisuga ka ühtegi maadlejat. Loomulikult käiksid siinsed spordijuhid ja fännid käte peal, kui eestlased suudaksid võrreldes toonasega koju saabuda poole väiksema medalikoormaga. Kolm medalit tänavustelt Pariisi mängudelt oleks Eesti koondisele kõikide ootuste ületamine.
Reaalsuses läheb Eesti koondis Pariisi olukorras, kus meil ei ole ühtegi kindlat medalisoosikut. Kõikide Pariisi sõitvate eestlaste puhul on selge, et tõenäolisem on medalita jäämine, kui selle võitmine.
Ilmselt on Eesti koondise suurimaks lootuseks 17-aastane ujuja Eneli Jefimova. Kindlasti ei oleks nii noore sportlase puhul aus, et kõik ootused pandakse tema õlgadele. Reaalsuses on Jefimova puhul tegemist muidugi paduandeka ja tööka sportlasega, kes toob järgnevatel aastatel Eestile mitmeid medaleid. Samas tuleb tõdeda, et pikas basseinis (50 m) ei ole ta täiskasvanute konkurentsis veel kordagi poodiumile kerkinud. Kui ta seda Pariisis suudaks, siis oleks see igas mõttes eneseületus. Oma põhialal ehk 100 m rinnuliujumises teenis ta mullustel maailmameistrivõistlustel kuuenda koha. Seni suurimaks saavutuseks on lühirajaujumise mullune EM-kuld 100 m rinnulidistantsil.
CE (25M) – 🏊♀️ 100M BRASSE
🥇 Eneli Jefimova 🇪🇪 1:03.21 NR
🥈 Benedetta Pilato 🇮🇹 1:03.76
🥉 Tes Schouten 🇳🇱 1:04.04 #LENOtopeni2023 #Natation pic.twitter.com/sa3lbLJQXU— MR.CARTER (@NelsonCarterJr) December 6, 2023
Kümnevõistluse kõrge tase
Jefimova kõrval on eestlaste järgmised lootused seotud kümnevõistlejatega. Tegemist on alaga, kus Eestil on praegu kõige kõrgem rahvusvaheline tase. Olümpianormi on täitnud kolm meest. Mullustel maailmameistrivõistlustel oli Karel Tilga neljas, Janek Õiglane kuues ja Johannes Erm üheksas. Kõik kolm püstitasid seejuures isikliku rekordi.
Eestlaste õnnetuseks on kümnevõistluse rahvusvaheline tase praegu niivõrd kõrge, et olümpiamängudel medali võitmiseks oleks vaja eneseületust ning samas tuleks loota, et mõni suurfavoriit läheb alt. Varasemalt on nii Õiglane kui ka Erm poodiumile kerkinud. Õiglane võitis 2022. aasta Euroopa meistrivõistlustel pronksmedali. Erm tõusis auhinnatseremoonial kolmandale astmele tänavu sisemaailmameistrivõistlustel.
B R O N Z E 🔥🔥🔥 you did it @OiglaneJanek 👏👏👏#EuropeanChampionships #decathlon #Estonia #beast #SoProud #JanekÕiglane pic.twitter.com/oDUml6MPtO
— iLmps 🇪🇪 (@ilmpss) August 16, 2022
Pariisi sõitva Eesti koondise jaoks on suurimaks löögiks epeenaiskonna eemale jäämine. Tokyo olümpial tõid Katrina Lehis, Julia Beljajeva, Erika Kirpu ja Irina Embrich koju kuldmedali. Lisaks teenis Lehis individuaalse pronksi. Nüüd vaatavad nad kõik suurvõistlust telekast. Ainsa Eesti vehklejana on stardis olümpiadebütant Nelli Differt. 33-aastane sportlane võitis mullu individuaalse EM-pronksi ehk teda võib Jefimova ja kümnevõistlejate järel nimetada Eesti koondise järgmiseks lootuseks.
Nelli Differt – Fencing
MEDAL RECORD*:
🥉 European Fencing Championships 2023 (Plovdiv 🇧🇬)
* i think she may have more records but based off of the 3 wikipedia pages this was the only event that was shown consistently pic.twitter.com/SubwvTQNKV
— andrej 💙🖤🤍| kur? (@tanelvision) April 6, 2024
Uduseid medalivõimalusi võib näha veel laskjal Peeter Oleskil ja sõudmise paarisaerulisel neljapaadil. Viimased peavad mai keskpaigas Luzernis endale esmalt OM-pääsme tagama.
Praeguse seisuga on Eestil Pariisi olümpiale üheksa kohta. Jefimova, kolme kümnevõistleja, Differti ja Oleski kõrval on pääse olemas 400 m tõkkejooksjal Rasmus Mägil, ujujal Kregor Zirkil ja ühel meesratturil, kelleks on tõenäoliselt Madis Mihkels. Kümnendana on sisuliselt kindel sulgpalluri Kristin Kuuba OM-pilet – edetabel ei ole veel lukku läinud, kuid Kuuba ei saa enam joone alla kukkuda.
Mida toob tulevik?
Seega loodab EOK, et järgnevate kuude jooksul suudavad OM-normi täita veel vähemalt 15 sportlast. Pudeneda võib ka mõni vabapääse. Lõpuks sõltub Eesti koondise suurus paljuski sõudmise neljapaadist. Kui nemad saavad OM-koha, siis tuleb ju Eestile hoobilt juurde neli atleeti. Neljapaadi olümpiale jõudmise korral oleks Tõnu Endrekson seal 45- ja Allar Raja 41-aastane. Ühtlasi oleksid nad pika puuga kõige tituleeritumad koondislased. Endreksonil on ette näidata kaks olümpiamedalit, Rajal üks.
Koondise kahanevat suurust, medalilootuste minimaalset hulka ja osade meie tippude vanust vaadates tekib vägisi küsimus, kas Eesti olümpiasport läheneb surmale. Olümpiapääsmete arvu kohta võib öelda, et uute alade lisandudes on traditsioonilistemal jõuproovidel kohti koomale tõmmatud ja see on muutnud ka eestlaste olukorra raskemaks. Lisaks taodeldakse olümpia üldarvudes sugudevahelist võrdsust. Pariisis ongi esmakordselt mehi ja naisi sama palju. Eestis on aga alati olnud meessportlasi rohkem ning ka Pariisis on ilmselt meil veel meeste ülekaal. Nö uutel suveolümpiaaladel eestlastel aga tipptasemel esindajaid ei ole. Seega jälle kaotus meile.
Samal ajal on paljud riigid hakanud olümpiasporti oluliselt rohkem panustama. Eestis jääb tihtipeale tipptasemele jõudmiseks puudu nii infrastruktuurist, rahalistest vahenditest kui ka treenerite teadmistest. Viimaste aastate kehv majanduslik olukord on kõike ainult süvendanud.
Mida siis tulevik toob? Kindlasti pääsevad eestlased ka edaspidi olümpiamängudele ning sealjuures on meil ka sportlasi, kes suudavad medalite eest heidelda. Samas tundub aina olulisem olevat võimalikult kiiresti Eestist minema saada ja hankida endale rahvusvahelisi kogemusi. Siinkohal on headeks näideteks talisportlased Kristjan Ilves ja Marten Liiv, kes vastavalt Norrasse ning Hollandisse siirdumise järel tegid karjääris suure hüppe edasi.
