Jon Jones vs Ciryl Gane

Vabavõitlussarjas UFC on globaalse haardega võitlejaid olnud mõned üksikud. Kuulsaimaks on ilmselt Conor McGregor, kes käis viimati ringis 2021. aasta suvel. Nii vajab UFC hädasti staare, kes kõnetaksid üleilmset publikut. Tõenäoliselt on see ka põhjuseks, miks kolme aasta pikkuse pausi järel jõuti kokkuleppele Jon Jonesiga, keda peeti oma tippajal maailma parimaks.

4. märtsi ehk laupäeva hilisõhtul (Eesti aja järgi pühapäeva varahommikul) astuvad võitlusspordi pealinnas Las Vegases UFC 285 peamatšis ringi ameeriklane Jon Jones ning prantslane Ciryl Gane. Tegemist on heitlusega raskekaalu meistrivööle.

View this post on Instagram

A post shared by UFC (@ufc)

Tiitlil puudub praegu omanik

Viimati kuulus kõige raskemate meeste seas tiitel Francis Ngannoule, kuid ta pidi sellest 14. jaanuaril loobuma. Põhjuseks lepingutüli. Nimelt nõudis Ngannou UFC-lt suuremat teenistust. Võitlussari ei soovinud talle seda aga pakkuda. Praeguseks ei olegi Ngannou enam UFC palgal. Kamerunist pärit 36-aastane Ngannou on oma pilgud pööranud profipoksi raskekaalu poole. Ta on proovinud kokkuleppele saada WBC maailmameistri Tyson Fury’ga ning ka endise WBC tšempioni Deontay Wilderiga. Seni ei ole ühtegi allkirja aga paberitele pandud ning Ngannou lähitulevik on endiselt lahtine.

Nüüd UFC-s raskekaalu tiitli eest heitlema asuv Jones on Ngannouga sarnase teekonna juba läbi teinud. Viimati käis Jones UFC võitlussarjas ringis 2020. aasta 8. veebruaril, kui ta kaitses poolraskekaalu meistrivööd. Seejärel algas tüli UFC bossi Dana White’iga. Põhjuseks loomulikult raha. Sportlane tahtis seda rohkem, White ei soovinud aga küsitut maksta. Väidetavalt nõudis Jones ühe matši eest 25 kuni 30 miljonit USA dollarit ehk ta soovis olla samas hinnaskaalas profipoksi suurte nimedega.

Nüüdseks on kolme aasta jagu vett merre voolanud ning lõpuks said Jones ja White kokkuleppele. Vahepealse aja jooksul kasvatas Jones kehakaalu ning nüüd seisab tal ees debüüt raskekaalus. Palgana saab ta eelseisva matši eest 10 miljonit USA dollarit. Antud teenistusega tõuseb Jones UFC ajaloos suuruselt teise töötasuga võitlejaks. Enamat on taskusse pistnud ainult Conor McGregor.

„Arutelud olid pikad, kuid need ei olnud vaenulikud. Mõlemad osapooled tahtsid leida head lahendust. Lõpuks see leitigi,” sõnas Jonesi poolt UFC-ga läbirääkimisi pidanud Richard Schaefer Yahoo! Sportsile.

35-aastane Jones on juba praeguseks läinud ajalukku UFC ühe parima võitlejana. 2011. aastal poolraskekaalu tiitlimatšis Mauricio Rua alistamise järel kerkis Jones 23-aastasena UFC läbi aegade kõige nooremaks tšempioniks.

Jonesi probleemne minevik

Poolraskekaalu meistrivöö oli Jonesi valduses aastatel 2011. – 2015. ja 2018. – 2020. UFC poolraskekaalus on tema nimel mitmed rekordid. Kõige rohkem võite (20), kõige rohkem tiitli kaitsmisi (11), kõige pikem võiduseeria (13) jne. Ekspertide hinnangul on ta UFC ajaloo üks paremaid, mõnede hinnangul isegi parim.

Kõik ei ole alati olnud aga lust ja lillepidu. Aastate jooksul on Jones mitmel puhul sattunud seadusega pahuksisse. Need vahejuhtumid on tema karjäärile vajutanud suured pitserid. Seetõttu on teda ka UFC poolt karistatud. 2015. aastal sõitis Jones autoga otsa rasedale naisele ning põgenes sündmuskohalt. Naisel murdus käeluu. Kohtus tunnistas Jones end süüdi, palus avalikult vabandust ja pääses vanglakaristusest. UFC võttis Jonesilt aga meistrivöö.

2016. ja 2017. aastal pidi Jones kahel korral võistluspausi pidama dopingureeglite rikkumise tõttu. Seejuures läks tühistamisele ka tema 2017. aasta tiitlivõit Daniel Cormieri üle.

Kui Jones on end juba suurte tähtedega UFC ajalukku kirjutanud, siis 32-aastane Gane alles ootab oma hetke. Karjääri algfaasis Muay Thai võitlejana tegutsenud Gane jõudis UFC-sse 2019. aastal. Seejärel on ta kiirelt kerkinud raskekaalu tippu. 2021. aastal alistas ta teise raundi tehnilise nokaudiga Derrick Lewise ning kerkis vahetiitli omanikuks. Järgnevalt sai Gane õiguse ka tiitlimatšile. 2022. aasta 22. jaanuaril kaotas ta aga kohtunike häältega Ngannoule. Nüüd seisab ees Gane’i profikarjääri teine heitlus raskekaalu meistrivööle.

Tugevate rusikatega mehed

Mida eelseisva tiitlimatši puhul aga jälgida ja kummale mehele annab eelise statistika? Mõlema trumbiks on tugev löök ja neid on suurem edu saatnud just püstivõitluses. Jonesi löökide täpsus on olnud 58 %, Gane’il 60 %. Jones teeb ühe minuti jooksul keskmiselt 4,3 tugevat ja tabavat lööki. Gane’i vastav näitaja on 5,1. Kaitses on nad ka head. Jones suudab tõrjuda 64 % tugevatest löökidest. Gane 63 %.

Maasvõitluse osas on Jonesil aga selge eelis. Kui Jones tahab vastase maha viia, siis see õnnestub tal 44 % juhtudest. Gane’il on vastav näitaja aga 21 %. Ka kaitses on Jones siinkohal tunduvalt efektiivsem. Ameeriklane suudab koguni 95 % juhtudest püsti jääda, kui vastane tahab peale suruda maasvõitlust. Gane’i kaitse tõhusus on aga 56 %. Staatus, ajalugu ja statistika on kõik Jonesi poolel. Küsimärke tekitab aga tema kolme aasta pikkune võistluspaus ja tõsiasi, et tegemist on tema debüüdiga raskekaalus.

Lisaks meeste raskekaalu tiitlile on samal võitlusõhtul mängus ka naiste kärbeskaalu meistrivöö. Alates 2018. aastast kuulub trofee Kõrgõzstani ja Peruu passiga Valentina Ševtšenkole. Las Vegases asub Ševtšenko seda kaitsma mehhiklanna Alexa Grasso vastu.